R.N.Morris “Härrasmehe kirves”

  • kirjastus: Eesti Päevaleht
  • ilmunud eesti keeles: 2008
  • lehekülgi: 341
  • žanr: detektiiv

Sankt-Peterburg, 1866.aasta talv, Peetri pargist leitakse 2 jäätunud surnukeha, üks  on kääbus kohvrisse pakitud, sügav haav pead lõhestamas.  Teine on tüse talupoeg, kes on poodud lähedase puu otsa, verise kirvega vöö vahel. Kohtu-uurija Porfiri Petrovitš, kelle jaoks on see teine juhtum pärast maailmakuulsat Dostojevski “Kuritöö ja karistuse” juhtumit, kahtlustab, et tõde on keerulisem kui teda uskuma tahetakse panna…

Porfiri. See on Venemaa. Meid ei valitse loogika vaid võim.

 

Esimene raamat mille ma viimaste aastate jooksul olen kaanest kaaneni läbi lugenud, ning seda rekordilise ajaga: 3 ööpäevaga ning on see ka esimene raamat mida arvustan.

Loo peategelaseks Raskolnikovi juhtumit uurinud kohtu-uurija Porfiri Petrovitš, kes uurib ilmselgelt kahe Peterburi madalklassi esindaja mõrva, kuid juurdlus viib tema Heinaturu bordellidest hulga peenemasse seltskonda.

Peategelaseks on siis Porfiri Petrovitš, Heinaturu piirkonna politsei osakonna kohtu-uurija. Ta on suhteliselt sümpaatne, rahulik, lahke,  külma närviga mees, kes on kaasaelamist väärt. Ta on usklik ning õppis ususeminaris, päritolult tatarlane,  sealt tuleb ka see ebausk, nagu ta ise väidab, ta on suhteliselt salliv oma kolleegide suhtes, kuigi nad ei kannata teda, ta näeb madalklassi esindajates just inimesi, mitte patuseid joodikunärusid ja libusid nagu tema kolleegid. Ta on veendumusel, et kuritegudes on osaliselt süüdi ka ühiskond, kes ei jätta inimesele muud võimalust ellujäämiseks kui röövimine, varastamine jm kuritööd.  Talle on abilisek tema vastand, närviline, kõrk politseinik Ilja Petrovitš Salõtov, vaatamata erinevusele on nad nagu sukk ja saabas. Ning koos lahendavad edukalt selle juhtumi.

Esiteks meeldis mulle peatükkide ülesehitus, igas peatükis anti lugejale mõni juhtlõng või infokild ja lisaks veel poolik kild, mille teada saamiseks on vaja edasi lugeda. Igas peatükis antakse väga tähtis juhtlõng, kuigi alguses paistab see täiesti tühise lobana või juhusliku esemega, ning lugejal on võimalus omamoodi juurdlus läbi viia kui soovi tekib. Selles loos ei tõmmata fakte niisama varrukast välja. Tegemist pole puht kriminulliga, siin on mängus sohilapsed, reetmised, petmised ja palju muud huvitavat. Mis veel mainimist väärt on see kuidas tavainimesed juurdlusesse segati, huvitav oli jälgida nende mõttemaailma ja arvamusi juhtunust. Loo muutis kaasahaaravamaks lisaks küsitlustele reisid välja poole Peterburgi, kaardimängud kahtlaste isikute jm taolisega. Hästi on kujutatud 19.sajandi Peterburi madalklassi eluolu. Loos on ka mitu sellist korraliku pöördepunkti, mis minul ihukarvad püsti tõstsid.Veel meeldis mulle kuidas lugu põimiti Raskolnikovi juhtumiga, mis oli juhtunud 1.5 aastat enne antud loo algust.

Mis aga ei meeldinud selles loos oli see kuidas mõningad tegelased on Dostojevski loost üle viidud Morrise kriminulli ainult et teiste nimede all. Võib olla pakub see kellegile äratundmisrõõmu, mulle aga Raskolnikovi elulugu uuesti lugeda ei meeldinud. Kuigi fakte anti esmapilgul piisavalt jääb lõpuks mulje nagu tõmbaks Porfiri neid järeldusi varrukast ning järeldused ei põhine faktidel mis lugejale mainiti.

 

Minult saab hindeks 9/10

Advertisements
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: