Stieg Larsson “Lohetätoveeringuga tüdruk”

  • Kirjastus: Varrak
  • Ilmunud eesti keeles: 2009
  • Sari: Millennium
  • Lehekülgi: 534
  • Žanr: thriller, kriminull

Rootsi üks suurimaid tööstureid Henrik Vanger palub ajakirjanik Mikael Blomkvistile tööotsa, leida Henriku sugulane kes jäi kaduma 40 aastat tagasi. Harriet Vanger, 16-aastane tütarlaps kadus saarelt, kust ei saadud põgeneda. Mikael on Henriku viimane lootus enne surma teada saada mis juhtus tol saatuslikul päeval. Mida rohkem Mikael juhtumit uurib, seda verisemaks lugu muutub.

“Lohetätoveeringuga tüdruk”  ja kogu Millenniumi triloogia on viimaste 3 aasta jooksul on ühed kõige suuremad bestsellerid kriminullide ja väliskirjanduse hulgas Eestis ja ka kogu maailmas. Uudishimu ei andnud rahu ja ma otsustasin selle läbi lugeda.

Ta tegeles pettusega niivõrd suurtes mastaapides, et see polnud enam pettus, see oli äri.

Tegelastest, Mikael Blomkvist, keda võrreldakse tihtipeale A.Lindgreni Kalle Blomkvistiga, on majandus ajakirjanik. Ta on idealist, kes võitleb petistega, bandiitide ja maffiaga, ning relvaks on tal ainult sulg. Ta vihkab kuritegevust, eriti kui sellega tegeletakse nii avalikult. Olemuselt suhteliselt naiivne, kohati isega lapsik, kuid ka mehisust temas leidub. Mees, kes meeldib naistele.

Lisbet Salander on enesesse tõmbunud, vaikne, antisotsiaalne,  pealtnäha agressiivne 23-aastane tüdruk. Tüdruku minevikus leidub palju tumedaid laike, ning paljud peavad teda vaimselt alaarenenuks. Seda, et ta on niivõrd seltskonnast hoiduv, vaikne inimene kasutavad teised Lisbeti ära. Lisbet on küll kõhn ja kehaehituselt väeti, kuid mehisust ja julgust on tal isegi rohkem kui mõnel vastassoost esindajal, ning mõistust on küllaga.

Loo poolest ei ole tegemist puhtalt kriminulliga, mis võib olla ongi üheks miinuseks, esimene kolmandik raamatust, või isegi 2/3 on lihtsalt ühe ajakirjaniku eluolu kirjeldamine ja tausta tutvustamine. Olen nõus, taustalugu on loomulikult vaja, aga pole vaja pühendada paarsada lehekülge kirjeldamaks kuidas Mikael juurdlusega ei saa edasi minna. Õnneks olid need paarsada lehekülge vürtsitatud natuke Lisbeti eluloo ja tegelase arengu kirjeldusega, mis oli kohati karm ja rõve, aga see lisas realistlikust.

Juhtumi uurimine algab reaalselt alles kuskil keskkohas, natuke varem või natuke hiljem, ning seegi kuidagi mitte eriti meeletu tempoga. Noh 3 juhtlõnga paari nädalaga leida on kuidagi vähevõitu detektiivi jaoks. Loo plussiks on see, et seal kirjeldatakse kuidas see või teine juhtlõng üles leitakse, kuidas seoste põhjal järeldusi tehakse jne. Neid fakte ei võeta niisama varrukast välja. Ning realistlikus on siin piisavalt, võib-olla isegi üleliia palju, Blumkvist kui kõigest ajakirjanik teeb juhtumi lahendamisel vigu, kuid neid vigu oli natuke liiga palju.

Plussiks võib lugeda veel seda, et peaagu romaani lõpuni ei saa aimatagi mis juhtus Harrietiga ning kes on mõrvar jne. Lisaks on veel natuke pinget ja märulit, kui Lisbet ja Mikael  on vastusele juba väga-väga ligidal. “Lohetätoveeringuga tüdrukus” ei lahendata ainult ühte juhtumit vaid ka muid, nii tegelaste isiklike kui ka globaalseid. Mis siis veel… Ah jaa, tunnetest ja armastusest on siin raamatus küllaga kirjutatud.

Minult saab hindeks 7/10

Advertisements
  1. Mikael Blomkvist ikka ju!

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: