“Jääaeg 4″(2012)

Aeg on juba nii kaugele jõudnud, et üks suur manner ei taha enam koos püsida, ning hakkab jagunema üle maakera. Kuid emake Maa ei arvesta kuidagi oma elanike: loomadega. Saatuse tahtel juhtub nii, et vanad tuttavad Manny, Diego ja Sid oma memmega sattuvad taas pöörasesse seiklusesse, seekord tuleb neil silmitsi seista täiesti teistsuguste vastastega…

Ma olen näinud nooremana nii Jääaja esimest ja teist osa, kolmandat pole siiamaani näinud, kahju küll, kuna Jääaja sari lubab tulla väga pikk, animafilmi loojad tegelevad juba viienda osaga. Loodan, et sellest ei tehta 1400 osalist seebikat. Jääaeg 4 ei  erine ülesehituselt eelnevatest osadest. Moraal on ka samaks jäänud ning see hakkab juba ära tüütama…

Kõik algab traditsiooniliselt orava tammetõru otsingutest, mis toob kaasa pöördumatuid muutusi maakera ja ka selle elanikke elus. Seekord põhjustab Maakeral mandrite triivimise protsessi algust.  Orava kohta oskan juba nii palju öelda, et iga filmiga muutub tema roll üha tähtsamaks, kui nii edasi läheb, siis on pearoll juba oraval ja tema tammetõrul. Sid, Diego ja Manny jäävad üldse tagaplaanile ja ilmuvad filmis ainult paariks minutiks.  Oravast peaks juba täispikk animafilm tegema ning ta lõppude lõpuks rääkima panema. Aga siis tagasi Jääaja juurde, loo ülesehitus on juba ära tüüdanud: rännak, seiklused, rännak tagasi koju, jälle rännak. Nad võiksid ükskord ühte kohta jääda ning kasvõi oma kodukohta kaitsta. Aga see on kõigest minu arvamus. Jääkamaka peal triivida on ju üsna tore,eriti kui sellel nii huvitav seltskond triivib  kuni seesama jääkamakas Titanikuga kokku ei põrku. Aga õnneks või kahjuks ei põrku. Põrkub kokku hoopis piraadilaevaga, ning algab märul ja lugu mis väga sarnaneb “Kariibi mere piraatidega” ainult et veelgi veretumalt ja lapsikumalt.

Animafilmi plussideks võib lugeda seda, et märulit on piisavalt, huumorit on piisavalt ning, et seda lahjendavad natuke piinlikud stseenid. Jääaja suurimaks plussiks on see, et see räägib, näitab nooremale põlvkonnale elu põhitarkusi läbi huumoriprisma. Lapsed saavad nendest teemadest kergemini aru just niimoodi, läbi multika. Pealegi võtavad animafilmi loojad enda peale osa sellest lapsevanemate õlgadele langevast raskusest, kui lapsed hakkavad vanemate jaoks piinlike küsimusi esitama, ning vastavad nendele küsimustele läbi oma teose.

Lühidalt siis, Jääaeg on jäänud sama naljakaks, hoogsaks, sama moraaliga, ainult et tegelasi tuleb iga korraga juurde.  Jääaja fännid võivad rahulikuks jääda, hääled on tegelastel samaks jäänud, saame selles osas rohkem teada Sidist ja tema perekonnast, ning lõpp viitab järgmise osa toimumiskohale.

Minult saab hindeks 6/10

Advertisements
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: