Aleksander Beljajev “Professor Dowelli pea”

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Ilmunud Eesti keeles: 2012
  • Sari: Orpheuse Raamatukogu
  • Lehekülgi: 172
  • Žanr: ulme, seiklus, draama

Loo peategelaseks on taaselustatud tuntud professori ja kirurgi Dowelli kehast eraldatud pea. “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”, kuid kas see on tõesti nii, kui kurjuse vastu võideldes on ainsaks relvaks mõistus?

Niisiis Aleksander Beljajevi peaaegu autobiograafiline teos, kus tegevus keerleb ümber kehast eraldatud professori peast. Idee kirjutada taoline raamat tekkis autoril kuna ta ise veetis mitmeid aastaid halvatuna haigevoodis. Kuid idee kehast eraldi elavast peast oli arenenud juba varem. Muide selle raamatu sain ma Fantaasia Kirjastuselt kingiks, aitäh neile!!!

Siin, Maa peal, olgu teile teada, naiivne olevus, võidutseb pahe ja ainult pahe! Voorus seisab, käsi pikal, ja palub pahe käest krosse või tolkneb nagu varesehirmutis ja mõtiskleb kõige maise tühisusest.

Raamatu peategelaseks on noor arst Marie Laurent, kes tuleb lugupeetud professor Kerni juurde tööle laborandiks, seal teeb ta suure avastuse. Laurent on abivalmis, sõbralik, lahke, kohusetundlik. Tõe ja headuse nimel on ta valmis kõigeks, isegi oma elu ära andma. Laurent ei anna alla, isegi kui teda kõige karmimatel meetoditel proovile pannakse.

Veel on professor Dowell, kes oli oma eluajal väljapaistev ja austatud kirurg, kuid natuke naiivne ning vaatas teistele natuke ülevalt alla. Selle eest sai ta ka karistatud. Professor on leplik, ta saab aru, et pandu tema kaitseks välja kasvõi terve sõjavägi, ei tahaks ta edasi elada.

Professor Kern, Dowelli üks praktikantidest, samuti andekas kirurg,  tahtis kiiresti saada kuulsaks ja rikkaks, ning kui ta jäi professori Dowelli varju, polnud ta sellega rahule. Oma eesmärkide saavutamiseks ei peatu ta millegi ees, ta on võimeline tegema kõige jälestusväärsemaid kuritegusid, et võita. Siin teoses siis kuri professor.

Loo alguses on tegevus aeglane, kõik toimub pikkamisi, kuid seda on sellegi poolest huvitav lugeda. Loo alguses avaldatakse õpetaja-õpilase vahelisi suhteid, kuidas ja mida tehti. Antakse edasi need tunded, mida tunneb halvatud inimene. Hiljem lisandub veel pöördepunkte ja tuleb juurde märulit, mis on ka piisavalt hea, kuigi tegevus toimub 20.sajandi 40-aastatel. Toimub kõik sellises järjekorras nagu ta peabki olema.

Mis mulle natukene ei meeldinud see, et inimesed suhtuvad üksteise poole äärmiselt formaalselt, nii lähedased sõbrad kui ka vihavaenlased pöörduvad üksteise poole “teie”. Kas nad siis häbenevad üksteist või milles asi. Ma ei hakka rääkima kuidas nad naistega üligalantselt käitusid.

Minult saab hindeks 8/10

Advertisements
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: