“Ajasõlm”(2012)

Tulevikus on võimalik rännata ajas. Kuid peagi muudetakse see tegevus ebaseaduslikuks. Seda kasutavad ainult kõige suuremad kuritegelikud organisatsioonid. Nad püüavad tulevikus ebavajaliku inimese kinni, saadavad mineviku, kus teda ootab spetsiaalne palgamõrvar. Nii kaovad jäljed inimese eksistentsist tulevikus. Üheks selliseks palgamõrvariks on Joe, ning ühel päeval saadetakse talle tulevikust tema ise.

Paistab, et Joseph Gordon-Levitt ei kavatsegi lähiajal puhata, ning temast on saamas uus filmitäht. Pole just eriline ulmekate fänn, aga Josephi nimel olin valmis seda vaatama.

Iga märulifilmi tüüpiline süžee: keegi ajab kedagi taga ja tahab tappa. Juba Tom&Jerrys oli see olemas. Nii, et selline lugu on küllap vist paljusid ära tüüdanud. Rian Johnson sai sellest õigel ajal aru, õigemini juba 10 aastat tagasi, vähemalt nii ta väitis, ning lisas sellesse loosse ajas rändamise. Ning kui palgamõrvar peab tapma vananenud iseenda, siis ongi vaatajal nagu inglise keeles öeldakse “mind blown”.  Mulle meeldis esiteks see, et peategelane Joe seletab kõik kohe alguses ära, kuidas süsteem töötab, miks see nii toimib jne. Ärgu ole see  spoileriks, aga iga taoline palgamõrvar teab, et ühel päeval saadetakse talle tulevikust tema ise, kui tema teenuseid enam ei vajata.

Teiseks suurimaks plussiks  on tegelased. Nende tegelaste areng, kuidas nad ajapikku muutuvad jne. Kõige huvitavam on jälgida kuidas ühte tegelast kehastab kaks erinevat inimest. Nad oleksid justkui üks ja seesama, ainult et ühel on eelis, tema mäletab kuidas kõik juhtus ning läbi elanud kõike mis noorel veel ees on.  Filmis on ka näidatud selliseid aspekte nagu eneseohverdamine, miks juhtub kõik nii nagu ta juhtub. Mis juhtuks siis, kui me saaksime oma mineviku vigu parandada. Kas sellest muutuks midagi meie olevikus või tulevikus. Mitte nii olulisel kohal on ka reetmise ja inimsuhete väärtuse küsimus. Aga sellega vist ei üllata enam kedagi. Igas märulis on vist reetmist ja mahamüümist.  Ulme-märuli kohta on siin üllatavalt head dialoogid. Nad on sisukad ja mõtlema panevad. Olulisel kohal on muide ka pisidetailid, vaadake millega palgamõrvaritele oma töö eest makstakse, hõbekangidega. Mida see teile ütleb?

Mis mulle aga ei meeldinud oli see, et vaatamata sellele, et enamus tegevusest toimub juba 2044.aastal, ei näe need linnad eriti futuristlikud välja. Ainult mõningad detailid viitavad, et tegu on tulevikuga: modifitseeritud meie aja relvad, uut tüüpi narkootikumid, tulevikus valitsev osaline anarhia, kus  igaüks võib igat üht tappa ning karistust sellele justkui ei järgne.  Veel viitab tulevikule, et mõningatel inimestel on osaline telekineesi võime, aga see piirdub ainult sellega, et suudetakse münti õhus keerutada. Ühesõnaga on näha, et tegu on tulevikuga aga siiski on see vaid detailides. Täielikult sellist futuristlikut elustiili ja muud ei ole, võib-olla polegi see nii halb, aga häiris natuke, samahästi oleks tegevus võinud toimuda meie ajas.  Veel jäi natuke ebatäpseks see, et kuigi tulevikus on mõrvamine hirmus keeruline asi, tähendab, laibast lahti saamine ja on suur risk vahele jääda, tehakse seda ikka, küll mitte peategelastega aga sellegipoolest. Milleks üldse ajas rändamisega jännata, kui neid saab niigi tappa?

Niisiis näitlejad: Joseph-Gordon Levitt, kes kehastab peategelast Joed. Minu meelest sai küll suurepäraselt hakkama. Dialoogides oli intonatsioon õige, miimika oli samuti hea. Ühesõnaga ta mängis kõik korralikult ära. Kuigi grimm on lihtsalt kohutav, grimmiga ei näe ta ei enda,  ega ka noorema Bruce Willise moodi välja, nagu oli planeeritud esialgselt. Bruce Willis, kõik teavad teda kui külmavereliste mõrtsukate rolli näitlejat , selles filmis on näidatud ka tema teine külg: inimene, kes hoolib oma kallimast, kellel on tunded ja südametunnistus. Kui näitleja sai ta ka suurepäraselt oma tööga hakkama.  Kolmas peategelane on Sara, keda kehastab Emily Blunt, kellele on vist kõik elu raskused, mis üldse on saavad naise õlgadele langeda, läbi elanud. Ning see on teda karastanud. Ka Emily Blunt on oma ülesandega suurepäraselt hakkama saanud.

Režisöörile ja ka stsenaristile aitäh, nad oskasid vana ja juba tüütama hakkava loo uude kuude panna, ning on täiesti nauditav film.

Minult saab hindeks 7.5/10

Advertisements
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: