80-te filmiklassika: “Ükskord Ameerikas”(1984)

Filmi peategelasteks on New Yorgi vaeses juudi linnaosas üleskasvanud poistest. Poistena, lubasid nad jagada üksteisega oma varandust, oma armastust, oma elu. Meestena, seadsid nad endale eesmärgiks tõusta vaeste ja tõrjutute hulgast rikaste ja lugupeetavate sekka. Ehitades on impeeriumi ahnusel, vägivallal ja reetmisel, polnud nad uskunud, et see kõik võib ühel päeval kokku variseda.

Järjekordne arvustus krimidraamale, midagi pole parata, 80-te filmikunstis olidgi valdavalt krimidraamad, pornofilmid ja õudusfilmid. Õudusfilmide kohta lugege full-metal-metsavana blogist. Minul on siin puht draama. Mõni peab antud filmi palju paremaks krimi-draamaks kui “Ristiisa” kuna siin on justkui näidatud maffia tegutsemist seda ilustamata. Ma ei ole sellega eriti nõus. Maffia tegutseb veel karmimalt.

Lugu algab 1920.aastatel, kui neli poissi teevad tööd kohaliku jõugu pealiku heaks. Edasi läheb lugu 30-tesse ja lõpuks 1960.aastatesse. Ning kõigi aastate sündmused põimuvad kokku ja on üksteisega seotud. See mis tundus lapsepõlves tähtsusetuna muutub tegelase jaoks vanas eas eluliselt tähtsaks.

Siin on tehtud nii, et lugu mis toimub 20-tel, lõpeb traagiliselt, teises episoodis, kus traagika natuke pehmeneb, lõpus muutub lugu veelgi traagilisemaks.  Märulit filmis ei ole eriti palju, nagu peabki minu arvates korralikus krimidraamas olema. Filmis “GoodFellas”  näiteks, ei toimunud ühtegi tulevahetust. Ka selles filmis, kuigi eriti inimeste tapmist ei näidata on kõik traagiline.

Siin filmis on olemas kõik mis vajalik: uhked võttestseenid, tegelased, 20-te New Yorgi vaeste linnaosa õhkkond, sõprus, surm, lein, raha, kiire rikastumine, kiire lõpp. Kõik mis vajalik. Tegelaste juurde: sümpaatseid tegelasi siin pole. Pole kedagi konkreetselt, keda tahaks näha vabana, terve ja elusana. Saab soovida ainult üht, kas ta oleks elus, terve või vaba. Suhted naistega on ka väga keerukad. Naisi tõmmatakse mitu korda läbi ja siis see naine kukkub oma vägistajale kaela. Kõige huvitavam tegelane on siin “Noodles”. Ta armastab oma sõpru, ning sellepärast reedabki neid. Kuid kõik ei lähe plaani kohaselt ja reetmine osutub karmimaks Noodlesi jaoks. Ühesõnaga, siin on huvitavad tegelased, kes vaatajatele ei pruugi  meeldida.

Näitljejatest parimaks Robert de Niro, minu lemmik, kuigi ka teised näitlejad olid head, kahju, et nad enam ei mängi üheski filmis. Nagu tavaliselt, on sellel filmil eepiline muusika, üks kõige paremaid mida kunagi kuulnud olen. Seorge Leone on ka oma tööga suurepäraselt hakkama saanud.

Minult saab hindeks 9/10

Advertisements
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: