“Argo” (2012)

1979. aasta 4. novembril jõuab Iraani revolutsioon kõrgpunkti. Mässulised ründavad USA saatkonda Teheranis ning võtavad 52 ameeriklast pantvangi. Kuuel ameeriklasel õnnestub aga kaose käigus põgeneda ning nad saavad varju Kanada suursaadiku kodus. Keskluure Agentuuri „eksfiltratsiooni“ spetsialist Tony Mendez  töötab välja riskantse plaani, kuidas need inimesed turvaliselt Iraanist välja toimetada, kuna see on kõigest aja küsimus, mil nad leitakse ja tõenäoliselt tapetakse.

Tegemist pole järjekordse “tõesti sündinud looga”, kus ainus tõestisündinud sündmus on filmi loomine ise. Treileri järgi otsustades, ei tundu eriti usutavana see, et midagi taolist tõesti juhtus. Kuid kahtlused pühivad minema ajaloolised allikad, arhiividokumendid, fotod, intervjuud operatsioonis osalenud inimestega jne. Film näeb välja tõetruu, just seda meie, vaatajad ju tahamegi, et see mida me näeme oleks maksimaalselt elutruu.

USA ametnikud on võetud pantvangi, kuuel ametnikul õnnestub pääseda, ning nad peidavad ennast Kanada suursaadiku juures. CIA tuleb välja plaaniga kuidas neid päästa. Otsustatakse luua võltsfilm “Argo”, mille abiga saaks ametnikud Iraanist, kui võttegrupi liikmed riigist välja tuua.

Mul on raske öelda, kas filmilugu on hea või halb, sest tegemist on tõestisündinud looga, ma saan ainult hinnata, kas filmis on lugu hästi näidatud. Ning või südamerahuga öelda, et jah, lugu on näidatud piisavalt tõetruult ning ka piisavalt huvitavalt, et mitte magama jääda. Ei saagi magama jääda, sest kogu aeg toimub midagi, kuigi ei toimu mingit sellist märulit. Tähendab märulit on kogu filmi ulatuses, alates esimestest kuni viimaste kaadriteni, kuid peategelased ei ole sellega nii otseselt seotud. Jah, on hukkamisi ja rahvarahutusi, kuid peategelased on selles kui pealtvaatajad.

Kõige rohkem meeldis mulle filmis pinge säilimine, aja jooksul see aina kogunes, siis lõpupoole oli see tipphetk, kui vaatajad istusid tooliäärel ja närisid küüsi, ning tasapisi vaibumine. Filmis on nii draamat, märulit, ning saab ka natukene naerda. Kuid kui mul väike soovitus, et  film nauditavam oleks, ärge vaadake treilerit. See küll ei spoili midagi ära, aga muudab filmiloo ettearvatamaks. Nii et, jah, ärge vaadake treilerit. Kuigi märulit oli piisavalt, lootsin ma rohkemat näha, lugu oli veidi ettearvatav, ning lõpp mulle ka eriti ei meeldinud.

Näitlejad olid head, kusjuures väga head, mängisid Ben Affleck, Bryan Cranston (yo, mister White!), ühesõnaga kõik kõige paremad näitlejad, kellel on kogemusi ja preemiaid. Filmiti ka hästi, on antud edasi mässuhõnga, sellise filmimisviisiga, jääb mulje, nagu toimuksid sündmused tänapäeval.

Kokkuvõtes: “Argo” on pingeline, märulit täis, huvitav film.

Minult saab hindeks 7/10

Advertisements
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: