“007:Veidi lohutust”(2008)

Bondi on reetnud lähedane inimene, ning nüüd ta pingutab, et mitte võtta järgmisi ülesandeid liiga isiklikult. Ülekuulamisel paljastab mr. White, et tema tööandjaks olev salaorganisatsioon on oluliselt laiaulatuslikum, kui keegi oskas ettegi kujutada. Juhuslik niidiots viib Bondi Haiitile, kus ta kohtub ohtliku kaunitari Camille’iga, kelle eesmärgiks on isiklik veritasu. Camille omakorda juhatab Bondi halastamatu ärimehe Dominic Greene’ini, kel on salajases organisatsioonis täita väga oluline roll. Greene’i jälgides liigub Bond läbi Austria ja Itaalia Lõuna-Ameerikasse. Jõudes lähemale mehele, kes on süüdi Vesperi saatuses, peab 007 püsima sammu võrra eespool CIA-st, terroristidest ja isegi M-ist, et paljastada Greene’i kurikaval plaan ning peatada tema organisatsioon.

Paljud, sealhulgas ka MädandTomatid, arvavad, et Bondi 22.film pole midagi suuremat kui keskpärane Bondi-actionfilm. Noh, kui eelarvamused kõrvale jätta, ning aju filmi vaatamise ajaks välja lülitada, siis on see film päris hea film, kui natukene halle ajurakke pingutada, siis jääb mulje, et tegemist väga hea film. Otsustada jääb vaatajale, kas pingutada või mitte.

Noh, kui mitte pingutada, siis on siin väga-väga-väga head  märulit, nii head pole ma viimasel ajal veel näinud. Action algab esimestest minutitest  ning ei lõppe viimaste minutiteni. Vahepeal pole isegi igavaid ja sündmusteta pikki jutuajamisi.  Kogu aeg toimub midagi, tegevus toimub nii õhus, vee peal, linna vahel, hoonetes jne. See kõik justkui sobib sündmuste tegevusse. Kuid, kui natuke mõtlema hakkata, hakkab kriitikalinnuke helisema. Milleks? Milleks kogu see lennukitel tagaajamine, milleks nii palju inimesi tappa? Milleks üleüldse kõik need põgenemised. Olukorra oleks võinud lahendada vaikselt, jälgides kõike läbi optilise sihiku. Kuid see pole Bondi-stiilis.

Kuid, lugu on filmil tõesti väga hea, see mind isegi üllatas. Selles on seostutust, selles on huvitavad tegelased. Selles on palju ootamatuid pöördepunkte. Ning kui märulistseenid kõrvale jätta, siis on filmil konkreetne moraal ja püstitab probleemi: millal tuleks andeks anda? Milles on kättemaksu mõte? Millal peatuda?

Bondi tegelase juurde: “Casino Royales” ei näinud ma nii palju tegelase arengut kui antud filmis. Ma ei ütle, et eelmises filmis ei juhtunud absoluutselt midagi. Juhtus küll, kuid ainult “Veidi lohutust” tõi välja selle, mida Kasiinos ei jõutud vist näidata, Bondi tegelase vaatenurgast. Bondi tegelase areng ja olemus paistis selles filmis paremini välja.

Camille, seesama kaunitar, kes igas bondi-filmis on, ning keda Bond üldjuhul peab päästma. Kuid selles filmis saab Camille ise oma probleemidega hakkama. Ta on peaaegu võrdväärne Bondiga. Millegi poolest on Jamesist isegi üle. Neil on ühine vaenlane, kuid eesmärgid on erinevad, neil on ühine üks joon: nad mõlemad teevad kõik mis võimalik, et endale ülesseatud ülesannet täita. Kuid nii Camille kui ka James on kõigest inimesed.  Ning nad vajavad üksteise toetust, nad täiendavad üksteist.

Filmis on head võttestseenid, head näitlejad, eriefektid, trikid, muusika-kõik oli suurepärane. Kuid, siiski pole meistriteos, ning selle eest pole ta Oscarit, ega muud auhinda saanud. Filmilugu on justkui kirjutatud vaid selleks, et saaks maksimaalselt eriefekte ja trikke kasutada. Ning loo ülesehituse poolest täielik “Casino Royale” koopia. Oleks võinud midagi uut juurde lisada.

Minult saab hindeks 7.5/10

Advertisements
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: