arvustus filmile “Ohtlik Sõit”(2011)

Ohtlik on sõita, kui jalad ei ulata veel pedaalideni ja oled täis kui tinavile, ning veel Tallinn-Tartu maanteel.

Film räägib mehest, kellel ei ole nime (andetud stsenaristid, kes ei suuda isegi tegelasele nime välja mõelda). Ta on lihtsalt juht, kes päeval töötab kaskadöörina, öösiti aga veab pätte ringi. Olemuselt on ta üksik hunt, kuni ühel päeval armub üksikemast naabrisse.

Kui naise mees tuleb vanglast tagasi, hakkavad  “pahad inimesed” meest kiusama, peategelane otsustab endist vangi aidata, aidata  sooritada mehe viimast kuritegu, ning elu on jälle lill. Paraku kõik nii ei lähe.

Selle filmi puhul ütleme nii, tekib isegi mingisugune lootus, et seal maailmas on ikka veel andekad režisöörid ja näitlejad alles, kes suudavad oma teosed maailmalavale tuua kõik pole veel kadunud…

Filmil on väga andekas režissöör, seda annab tunda, ta on arvestanud igat sorti vaatajaga, kellele meeldivad armastusstseenid, palun, kellele kaklus, kellele siis veel autosõidud, kõik on olemas, välja arvatud, et nalja seal ei saa (igatahes mina ei naernud).

Andekad näitlejad, eriti just see peategelane keda kehastas R.Gosling, mitte mingisuguseid emotsioone, sellist tüüpi tegelaskuju puhul täiesti tavaline. Ühe tegelaskujuga pingutas režissöör üle, tegelasel on liiga palju neid strereotüüpilisi omadusi, aga seda näete ise ka filmis.

Arvake mis filmi juures veel erilist on, filmi muusika, mis meenutab 80-id, ning muudab filmi draamatilisemaks. Veel võiks kiita monteerijat, väga hea töö on tehtud.

Film on täiesti vaatamist väärt, mitte nõrganärvilistele, meeldib kindlasti paljudele, on mille üle mõelda, see mille üle mõelda otsustab vaataja ise.

Film saab minult hindeks 7.5/10

Advertisements

arvustus filmile “Laenatud aeg”

“Aeg on raha”

Selles filmis see just nii ongi, 21.sajandi lõpuks õpivad teadlased kuidas vananemise protsessi peatama panna, nii et peale 24.eluaastat ei vanane inimene päevagi võrra, küll aga antakse talle elada veel 1 aasta, kui ta just “ajakontot” pidevalt ei täienda. Kui aeg saab täis siis inimene lihtsalt sureb.

Nagu tavaliselt on vaesel töölisklassil aega vähe, ning neil tuleb elu eest rabeleda, et lisaminuteid teenida. Rikkad võivad elada igavesti, neil on aega jalaga segada.

Film räägib töölisklassi mehest Will Salasist, kes ühel õhtul päästab  rikka mehe elu, tänutäheks kingib mees Willile kogu oma elukonto- 100 aastat, rikkur ise aga sooritab enesetapu. Willi hakkab otsima politsei, kuna teda süüdistatakse mõrvas ja siis veel keegi ja veel keegi ja kuidas seal Holliwoody märulites tavaliselt on.

Tuleks kiita filmiloojaid, kes suutsid valmis teha mitte just väga originaalse süžeega filmi, kuid  leidsid  filmis alternatiivi rahale, mis on jubs midagi huvitavat. See muudab filmi vaadatatavamaks, ning annab filmile isegi mingi mõtte, on mille üle mõelda vaatajal (lisaks mõttetele “kus siin lähim WC on” ja “millest film üldse rääkiski”).

Filmi juures on imelik see, et kõik peaksid on ühevanused välja nägema, kuid filmis näevad nooremad vanematena välja ja vanemad näevad välja noortematena. Kõige imelikum, kui peategelane pöördub endast nooremana paistvale naisele “ema”, ning tuleb välja, et ema sai 50. aastaseks.

Näitlejad on ka päris head valitud, Justin Timberlake, kes ütleme nii pole suurem asi näitleja, sai oma ülesandega hakkama küll. Justini osalemine filmis annab kindlasti juurde lisavaatajaid. Arvan, et režhisööril oli raskusi leida nii palju noori näitlejaid.

Kokkuvõteks tahan öelda, et film on vaadatav, märuli kohta lahjavõitu, ulmefilmi kohta kesine, filmi idee ise on hea. Film on igati teie aega väärt.

Minult saab hindeks 7/10

On leitud “Dracula” looja päevik

B.Stokeri pärijad, kirjaniku kes on loonud maailma kõige kuulsama vampiiri tegelaskuju Vlad Dracula, leidsid tema päeviku, mida mitmeid aastaid peeti kadunuks.

Stoker hakkas päevikut pidama alates 1871.aastast, peaaegu kohe peale kolledži lõpetamist. Päevik hõlmab suure osa autori eluperioodist, ning sisaldab kirjaniku mõtteid, mis hiljem said aluseks mõningatele tema teostele, sealhulgas ka Draculale.

1881.aasta märkmetes on kirjutatud sellisest tegelasest nagu Rensfield, psühhiaatria kliiniku patsiendist, kelle haiguseks oli see, et ta sõi elusorganisme, sealhulgas ka kärbseid, kes patsiendi endi sõnul andsid talle eluenergiat. Tulevikus saab sellest inimesest surematu teose peategelase prototüüp.

“Dracula” ilmus esimest korda 1897.aastal. Teos elas üle mitmeid ekraniseerimisi. Tuntuim filmiteos “Bram Stokeri Dracula”.

Allikas CNN

arvustus joonisfilmile “Karupoeg Puhh”(2011)

Tervistusi teile Saja Aakri metsast!

Oma esimese arvustuse tahaks teha kõigile tuntud Karupoeg Puhhi joonisfilmile.  Walt Disney Animation Studios  toob kinolinadele tagasi paljude poolt armastatud vana hea A.Milne raamatutegelase Karupeog Puhhi. Mis on esimene täispikk film viimase 35 aasta jooksul sellest kaisukarust.

Walt Disney sai ülesandega suurepäraselt hakkama. Ta tõi tagasi kinno tagasi joonisfilmi, mis on suhteliselt riskantne otsus, kuna tänapäeva lapsed on,  ütleme nii “ära rikutud” arvutigraafikal põhinevate animafilmidega.  See risk aga õigustas ennast ära, film on populaarne, ning on kogunud juba 26,7 miljonit dollarit ainult USAs.  See joonisfilm ei jää millegi poolest alla samale Shrekile või mis seal veel on.

Samuti võiks kiita stsenaristi/režisööri kes pole raamatusüžeed eriti palju muutnud, ning annab edasi filmis kogu selle jutu mõtte.  Kiiduväärt on ka näitlejate töö, andekad näitlejad, kes oma häälega annavad edasi tegelaste iseloomu. Lauludest pole mõtet rääkidagi, need on fantastilised.

Kokkuvõtes: joonisfilm Karupoeg Puhh on suurepärane film, mida võiks vaadata kogu perega, see paneb naerma nii lapsed kui ka nende vanemad (pole siin midagi häbeneda, isegi mina naersin südamest). Joonisfilmi ainsateks miinusteks on see, et on liiga lühike, ning et ilmus nii hilja eesti keeles. See on joonisfilm on vaatamist väärt,ning mitte ükskord, need kes pole seda veel näinud, minge vaadake. Kes aga  on, küllap nad tahavad seda veel kord vaadata 🙂

Hindeks saab “Karupoeg Puhh” minult 9/10

Tere Tulemast!

Tere tulemast “The Criticbird” blogisse, kuhu mina, selle blogi autor hakkan postitama uudiseid kinomaailmast, retsensioone filmidele, mis on hetkel Eesti kinolinadel või mis on alles tulekul, ning teie kallid lugejad hakkate neid lugema ja mulle sõimukirju saatma 🙂 (loodan et seda ei juhtu) . Ise olen noor kinokriitik, tean kinost nii mõndagi. Mida te siit loete, (mõtlen oma arvamust) see on ainult minu arvamus, ning seda pole vaja puhta kullana võtta, ikka oma silm on kuningas.